Kirju koer I

Kirju koer on minu suur lemmik lapsepõlvest saati, meil oli kodus kombeks teha ühe pika "vorsti" asemel pisikesi ümmargusi pallikesi, need olid mingis laste kokaraamatus moorapallide nime all. Olen proovinud erinevaid kirju koera retsepte, aga see on minu lemmik. Kook läheb seistes aina paremaks, nii et hea oleks kannatust varuda - ootamine on seda väärt!

2 pakki ( a`180 g) eestimaiseid küpsiseid (mina kasutan Kalevi Tee Ekstra küpsiseid)
250 g marmelaadikuubikuid
1 dl rosinaid
3 sl kakaopulbrit
150 g võid
1/2 purki suhkruga kondenspiima

Pudista küpsised käte vahel tükkideks. Sega kausis küpsised, marmelaadikuubikud, rosinad ja kakaopulber. Sulata kastrulis või. Lisa kondenspiim ja sega läbi. Vala segu küpsisesegule ja sega ühtlaseks. Mätsi segu küpsetuspaberil vorstikujuliseks ja keera paberisse. Lase seista külmikus vähemalt 2 tundi kuni üleöö. Lõika viiludeks.

Retsepti leidsin Lia Virkuse, Angeelika Kangi ja Pille Endeni "100 kooki 2" raamatust.

Jogurtitort

Stefan sai juba 7-kuuseks. Sel puhul jälle tort. Minu esimene katsetus želatiiniga. Kuigi olen juba aastaid üsna tihti küpsetanud, tekitavad želatiiniga retseptid minus siiani hirmu. Millegi pärast on mul tunne, et need koogid mul ei õnnestuks. Nüüd võtsin aga südame rindu ja valmistasin oma esimese želatiiniga koogi, täitsa sisetunde järgi, mitte retsepti jälgides. Ja võin rõõmustada, sain sellega hakkama:)

Põhi:
100 g võid
1 dl fariinisuhkrut
1 muna
2,5 dl jahu
2 sl kakaopulbrit

Täidis:
1 kg metsamarjajogurtit
20 g želatiini + 2 dl vett

Pealne:
0,5 pk Mikaado vaarikatarretisepulber

Vahusta toasoe või fariinisuhkruga. Lisa muna ja omavahel segatud kuivained ning sega tainaks. Vajuta 26 cm läbimõõduga koogivormi põhja ning küpseta 200 kraadises ahjus umbes 15 minutit. Lase jahtuda. Sega želatiin veega ning lase 10-15 minutit paisuda. Kuumuta kuumaveevannil vedelaks ning sega ettevaatlikult jogurtiga. Vala segu jahtunud koogipõhjale ning aseta külmkappi tahkuma. Kui täidis on kivistunud (mõne tunni pärast), sega tarretis juhendi järgi kokku, lase veidi jahtuda ning vala tordile kõige peale. Lase tordil üleöö külmkapis seista.

Retsept: Gerly Kukk

Kana-seenepirukas

Haarasin poeletilt karbi kukeseentega, sest kohe oli isu ühe mahlase seenepiruka järele. Tegelikult see isu on mul juba tükk aega olnud, aga turule ma ei ole jõudnud, metsa ammugi mitte. Nüüd siis sain rõõmustada, sest Selveris olid seened täitsa olemas. Tulin koju seente ja kanaga ning oli kindel plaan need üheks soolaseks pirukaks kokku keerata. Esimesel päeval avastasin oma kokaraamatust ühe hõrgu seene-juustupiruka, aga pidin end natuke kiruma, sest taina koostisosana oli ära märgitud ka porgand. Ma olin just lõpetanud lapsele porgandipüree tegemise, oma viimastest porganditest loomulikult. Sel päeval jäi pirukas ahju panemata. Täna võtsin uuesti plaani pirukaretsepti otsimise, sel korral siis Toidutare lehelt. Ja just täpselt minu jaoks oli tänane päevaretsept - Kana-seenepirukas. Sain oma isu rahuldatud ja ei pidanud pettuma:)

Antud kogus on 6-le

500 g lehttainast

Täidis:
2 sl õli
1 porru
3 küünt küüslauku
200 g seeni (kasutasin kukeseeni)
2 keedetud kanafileed
2 dl vahukoort
1 tl soola
0,5 tl musta pipart
2 sl tüümiani

määrimiseks muna

Kuumuta pannil õli ja prae viilutatud porrut 5 minutit. Lisa hakitud küüslauk ja seened ning prae veel 5 minutit. Lisa ka tükeldatud kanaliha ja vahukoor ning kuumuta 10 minutit või kuni kaste pakseneb. Maitsesta soola, pipra ja hakitud tüümianiga, tõsta tulelt ning jahuta. Rulli tainas piklikuks tükiks ja tõsta täidis selle ühele poolele. Tõsta teine tainapool peale, suru servad tihedalt kinni, pintselda lahtiklopitud munaga üle. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 40 minutit.

Retsepti leidsin Toidutare koduleheküljelt.